2.1. Õppijate toetamine õpieesmärkide seadmisel
Koolitusele tulnud täiskasvanud õppijal on alati omad eesmärgid, millele ta koolituse käigus lahendust püüab leida. Ta on valinud koolituse, kuna koolituse tutvustuses on midagi sellist, mis talle huvi pakub. Selle huvi püüan alati välja selgitada - mis on iga konkreetse õppija jaoks kuumim küsimus. Proovin seda võimalusel ka kirjalikult väljendada, et oleks nii õppija kui minu jaoks selgem, mille poole püüelda, millisel viisil ja kelle kaasabil.
Austan ja aktsepteerin õppija õpiharjumusi ning oskust õpitavast materjalist enese jaoks kõige olulisem välja sõeluda. Olen vajadusel toetamas, kui õppijal peaks tekkima küsimusi.
Tõendusmaterjalid:
Answergarden
Mentimeter
Sõnapilv, koostatud õppijate e-kirjade põhjal
Austan ja aktsepteerin õppija õpiharjumusi ning oskust õpitavast materjalist enese jaoks kõige olulisem välja sõeluda. Olen vajadusel toetamas, kui õppijal peaks tekkima küsimusi.
Tõendusmaterjalid:
Answergarden
Mentimeter
Sõnapilv, koostatud õppijate e-kirjade põhjal
2.2. Õpikeskkonna kujundamine
Õpikeskkond koosneb mitmest osast, millest ühtegi ei tohi tähelepanuta jätta.
Füüsilise õpikeskkonna loomisel püüan alati eelnevalt tutvuda ruumiga (seadmete mobiilsuse ajastul juba ruumidega), kus hakkan koolitust läbi viima. Sama olulised on ka seadmed, mille abil tarkust taga ajama asume. Tänapäeval on seadmeid oluliselt rohkem ja need on sageli isiklikud, seega tuleb kindlasti jätta esimesel koolituspäeval aega nendega tutvumiseks. Koolitajana pean suutma kõikide seadmetega toime tulla (tuleb meelde venekeelne Mac või nutitelefonide koolitus, kus oli 15 erinevat telefoni ja 10 koolitatavat olid neid seni vaid helistamiseks kasutanud, seega tuli need 10 seadistada...)
Arvutikoolituse eripära on suur intensiivsus, tempo on sageli kiire, kuid mõnede jaoks samas aeglane. Üle 1,5 tunni ei saa järjest tehnikaga tegeleda, alati tuleb teha paus, mille toimumise eest hoolitsen samuti mina koostöös koolituse tellijaga.
Vaimse ja emotsionaalse õpikeskkonna loomisel rõhutan alati - sa suudad ja oskad, lihtsalt see kõik on sulle uus ja ei peagi esimese korraga välja tulema. Soovin luua igale õppijale positiivse meeleolu ja teadmise, et ta saab hakkama. IT- koolitustel juhtub ikka, et tehnika ei toimi nii nagu peab, sellest tuleb huumoriga üle saada ja toonitada, et tegijal juhtub.
Erilise tähelepanu alla võtan need, kes tehnikat trotsivad. Ma ei sunni neid kunagi, vaid pööran nendele lisatähelepanu ja annan teadmise, et "see, mida me täna teeme, ei ole kuidagi kohustuslik, aga tore ju, kui tead, et selline võimalus on olemas." See vabastab neid pingest ja pea alati on nad kohal ka järgmisel koolitusel ning esitavad juba küsimusi!
Proovin kasutada koolitustel erinevaid metoodikaid, et õppijad ei oleks lihtsalt ninapidi arvutis, vaid tõuseksid püsti, liiguksid ringi, suhtleksid ning teeksid koostööd. Armastan mängulisi võtteid ning kui tajun, et grupp vajab puhkust, proovin mingi lihtsa mängugi läbi viia. Enamasti ikka it-võtmes :)
Tõendusmaterjalid:
Praktiline töö programmiga Kizoa1 ja Kizoa2
Füüsilise õpikeskkonna loomisel püüan alati eelnevalt tutvuda ruumiga (seadmete mobiilsuse ajastul juba ruumidega), kus hakkan koolitust läbi viima. Sama olulised on ka seadmed, mille abil tarkust taga ajama asume. Tänapäeval on seadmeid oluliselt rohkem ja need on sageli isiklikud, seega tuleb kindlasti jätta esimesel koolituspäeval aega nendega tutvumiseks. Koolitajana pean suutma kõikide seadmetega toime tulla (tuleb meelde venekeelne Mac või nutitelefonide koolitus, kus oli 15 erinevat telefoni ja 10 koolitatavat olid neid seni vaid helistamiseks kasutanud, seega tuli need 10 seadistada...)
Arvutikoolituse eripära on suur intensiivsus, tempo on sageli kiire, kuid mõnede jaoks samas aeglane. Üle 1,5 tunni ei saa järjest tehnikaga tegeleda, alati tuleb teha paus, mille toimumise eest hoolitsen samuti mina koostöös koolituse tellijaga.
Vaimse ja emotsionaalse õpikeskkonna loomisel rõhutan alati - sa suudad ja oskad, lihtsalt see kõik on sulle uus ja ei peagi esimese korraga välja tulema. Soovin luua igale õppijale positiivse meeleolu ja teadmise, et ta saab hakkama. IT- koolitustel juhtub ikka, et tehnika ei toimi nii nagu peab, sellest tuleb huumoriga üle saada ja toonitada, et tegijal juhtub.
Erilise tähelepanu alla võtan need, kes tehnikat trotsivad. Ma ei sunni neid kunagi, vaid pööran nendele lisatähelepanu ja annan teadmise, et "see, mida me täna teeme, ei ole kuidagi kohustuslik, aga tore ju, kui tead, et selline võimalus on olemas." See vabastab neid pingest ja pea alati on nad kohal ka järgmisel koolitusel ning esitavad juba küsimusi!
Proovin kasutada koolitustel erinevaid metoodikaid, et õppijad ei oleks lihtsalt ninapidi arvutis, vaid tõuseksid püsti, liiguksid ringi, suhtleksid ning teeksid koostööd. Armastan mängulisi võtteid ning kui tajun, et grupp vajab puhkust, proovin mingi lihtsa mängugi läbi viia. Enamasti ikka it-võtmes :)
Tõendusmaterjalid:
Praktiline töö programmiga Kizoa1 ja Kizoa2
2.3. Õppeprotsessi juhtimine
Olles eelnevalt õppeprotsessi korralduse läbi mõelnud ja koolituse tellijaga kooskõlastanud, on esimene kohtumine koolitatavatega juhtimise seisukohalt minu jaoks olulisim. Esimene mulje koolitajast on alati kõige tähtsam, kui suudan selle hetke tõketeta läbida, saab juhtimisprotsessist partnerlus, kus me oleme omavahel kokku leppinud, kuidas hakkame astuma ja kuhu jõuame. Proovin kõikide õppijatega personaalselt suhelda, pidevalt toimub vaikne juhendamine, kuid õppijad ei peaks tajuma, et keegi juhendab, vaid nad on ise oma õpiprotsessi juhtijad ning arvestades üksteisega, sünnib uus teadmine.
Juhtimisprotsessi võtan oma kätte siis, kui tekib mingi tõrge, näiteks seade ei toimi ootuspäraselt, koolituse tempot tuleb muuta või grupiprotsessides tajun hälvet. Siis orienteerin koolituse käigu kähku ümber, et probleemi lahendada (n vahetan seadme teise vastu välja, muudan gruppide struktuuri või ülesannet jne).
Koolituse lõppedes pööran tähelepanu tagasisidele - märkan, mis inimestel eriti hästi õnnestus, märkavad ka koolitatavad üksteise saavutusi ning tunnustavad.
Tõendusmaterjalid:
Väike video õppeprotsessist
Juhtimisprotsessi võtan oma kätte siis, kui tekib mingi tõrge, näiteks seade ei toimi ootuspäraselt, koolituse tempot tuleb muuta või grupiprotsessides tajun hälvet. Siis orienteerin koolituse käigu kähku ümber, et probleemi lahendada (n vahetan seadme teise vastu välja, muudan gruppide struktuuri või ülesannet jne).
Koolituse lõppedes pööran tähelepanu tagasisidele - märkan, mis inimestel eriti hästi õnnestus, märkavad ka koolitatavad üksteise saavutusi ning tunnustavad.
Tõendusmaterjalid:
Väike video õppeprotsessist
2.4. Grupiprotsesside suunamine õpperühmas
Minu koolitused on sageli sisekoolitused, kus omavahelised grupid on juba moodustunud, neid väga lõhkuda ma ei püüa, sest inimesed on harjunud omavahel koostööd tegema. Siiski, kuna it-koolitustel koostööoskused on üsna prioriteetsel kohal, tuleb sageli luua lühema- või pikemaajalisi gruppe. Lühemaajaliste gruppide loomiseks sobib tavaliselt mõni veebivahend, mis on siis nagu kaks ühes - me õpime uue vahendi ja saame järgnevaks ülesandeks ka grupid moodustatud. See on alati õpetajate jaoks huvitav olnud ja mingeid probleeme ei ole.
Pikemaajaliste gruppide jaoks sobib mõni ühistöövahend, n Google Drive, kus inimestel on võimalik valida, kellega koostööd teha.
Grupitöö puhul olen märganud väga positiivset asjaolu nn trotslike koolitatavate jaoks - grupitöös ei ole võimalik viilida, igaüks annab oma panuse, see sunnib ka neid töös osalema. Pea alati selgub, et trotsija panus on suurepärane, kolleegide kiitus motiveerib teda kõvasti ja trotsist saab huvi.
Tõendusmaterjalid:
Gruppide moodustaja
Google Drive grupiplaneerija
Grupitöö tulemus Google Esitluse abil
Pikemaajaliste gruppide jaoks sobib mõni ühistöövahend, n Google Drive, kus inimestel on võimalik valida, kellega koostööd teha.
Grupitöö puhul olen märganud väga positiivset asjaolu nn trotslike koolitatavate jaoks - grupitöös ei ole võimalik viilida, igaüks annab oma panuse, see sunnib ka neid töös osalema. Pea alati selgub, et trotsija panus on suurepärane, kolleegide kiitus motiveerib teda kõvasti ja trotsist saab huvi.
Tõendusmaterjalid:
Gruppide moodustaja
Google Drive grupiplaneerija
Grupitöö tulemus Google Esitluse abil
2.5. Õppijate arengu toetamine
Toetan iga õppija arengut eelkõige sellega, et julgustan teda uurima ja katsetama. It-koolituste puhul sageli on esimene ülesanne tehnikahirmu ületamine. Selleks pööran tähelepanu igale õppijale, et aidata tal leida just see tema tugevus - oskajal palun toetada aremat kolleegi, trotslikule naeratan ja soovitan vaadata, mida teised teevad, innustunud kiidan ja innustan veelgi. Jälgin õppijate arengut nii kontaktsituatsioonis kui koduste ülesannete katsetuste käigus. Viimaste jälgimiseks olen kasutanud innustavate õpimärkide süsteemi. Koduste tööde puhul püüan anda tagasisidet võimalikult palju, näiteks, kui on eesmärgiks kirjutada korrektne e-kiri, vastan alati ja analüüsin kirja, grupitöödes samuti annan tagasisidet töö kohta, lisan soovitusi.
Koolitaja märkamine annab igale õppijale positiivse emotsiooni, proovin seda igati kasutada ja märgata nii edasijõudnut kui algajat ning süstida nendesse teadmist - ma saan sellega hakkama!
Tõendusmaterjalid:
Õpimärkide süsteemi kasutus
E-kirjavahetuse näide
Koolitaja märkamine annab igale õppijale positiivse emotsiooni, proovin seda igati kasutada ja märgata nii edasijõudnut kui algajat ning süstida nendesse teadmist - ma saan sellega hakkama!
Tõendusmaterjalid:
Õpimärkide süsteemi kasutus
E-kirjavahetuse näide